Starlink Orbitaalne liiklus muutub aina pingevõimsamaks – üks viga võib põhjustada katastroofi

Elon Muski juhtitud SpaceX on esitanud üllatavad andmed: Starlinki satelliidid on detsembrist maini teinud 144 404 manöövri, et vältida kokkupõrkeid teiste objektidega Maa orbiidil. See tähendab keskmiselt ühte evitavat manöövri iga kahe minuti tagant – arv, mis kajastab kosmoses toimuvat kasvavat liiklussurvet.

Andmed, mis pärinevad SpaceXi regulatoorile – USA sidekomisjonile (FCC) – esitatud dokumentidest, on kutsunud esile nii imestust kui ka muret. Nii palju manöövreid lühikese aja jooksul kinnitab seda, mida eksperdid juba aastaid hoiatavad: madal Maa orbiit (LEO) on muutumas ülerahvastatuks ja ohtlikuks keskkonnaks.

Kolmekordne kasv: Starlinki manöövrid aina sagedasemaks

Võrreldes varasemate perioodidega on Starlinki satelliitide evitavate manöövrite arv kolm korda kasvanud. Sellele taustaks on Starlinki konstellatsiooni kiire kasv: SpaceX on juba saatnud kosmosele üle 6000 satelliidi ja kavatseb tulevikus jõuda kuni 42 000-ni. Selline skaala teeb Starlinkist ühe maailma suurimaid ja tihedamaid satelliitide võrke.

Võrdluseks: India kosmoseagentuur (ISRO) on viimase 14 aasta jooksul teinud vaid 122 evitavat manöövri, millest suurim osa (23) toimus alles 2022–2023. See näitab, kui kiiresti muutub kosmose liikluse reguleerimine uue aja väljakutseks.

„See tähtedevaheline külaline ei oleks tohtinud kunagi olemas olla“: 3I/ATLAS ja kosmose uus saladus

Kosmoses liikluskork: Kessleri sündroom ei ole enam ulme

Pidev kasvav satelliitide arv koos kosmoseprügiga – hüljatud satelliitide, raketiosade ja muude fragmendidega – tekitab olukorra, kus iga manööver toob kaasa uue ohtu. Spetsialistid hoiatavad Kessleri sündroomi eest – olukorras, kus üks kokkupõrge tekitab laviini uute põrgete ja prügi osade eest, mis võivad lõpuks muuta terved orbiidipiirkonnad täielikult kasutuskõlbmatuks.

Üksainus satelliidi häving võib luua tuhandeid kiirgavaid osakesi, mis liiguvad üle 28 000 km/h – piisavalt kiiresti, et isegi väikesed tükkidest võidaksid tõsiselt kahjustada või hävitada teisi kosmoseobjekte.

Kosmose “tiheduskasv”: mitte ainult SpaceX

SpaceX ei ole üksi. Ettevõtted nagu Amazon (Kuiper-süsteem), OneWeb ja mitmed riiklikud kosmoseagentuurid (USA, Hiina, Euroopa) arendavad aktiivselt oma satelliitide konstellatsioone. Üha rohkem ettevõtteid ja riike püüavad osa saada kosmose teenuste booni – globaalsest internetist, täpselt kliimaseirest, orbiidipõhisest vaatlusest ja kiiremast hädaabist.

Kuid see edasiminek toob kaasa uue realetuse: kosmose on piiratud ressurss. Madal Maa orbiit ei suuda lõputult mahutada tuhandeid uusi satelliite, eriti kui nende liikumist ei reguleerita range ja ühetaolise raamistikuta.

Vajadus globaalse reguleerimise järele

Ekspertide sõnul on nüüd hädavajalik luua rahvusvaheliselt kehtivad eeskirjad kosmose liikluse juhtimiseks. Praegu puudub ühtne süsteem, mis tagaks, et kõik satelliidid liiguksid turvaliselt ja et manööverdamine toimuks koordineeritult.

“Me ei tohi oodata esimest suurt katastroofi, et alustada tegutsemist,” ütleb üks Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) insener. “Kosmos on ühine vara. Selle ohustamine ühe ettevõtte või riigi tegevuse tõttu mõjutab kõiki.”

Ta jäi puhkusele, auto laadis – kuid kaks nädalat hiljem oli Tesla Cybertruck täielikult blokeeritud

Järeldus: kosmose liikluskorraldus on järgmine piir

SpaceXi andmed ei ole mitte ainult tehniline saavutus, vaid ka tõsine hoiatus. Kosmos ei ole enam kauge kujuteldava teaduse valdkond – see on muutunud täisliiklusega transpordirajaks, kus iga satelliit on potentsiaalne ohuallikas.

Et vältida tulevaste katastroofide laviini, peavad riigid, ettevõtted ja rahvusvahelised organisatsioonid koostööd tegema – mitte ainult satelliitide saatmiseks, vaid ka nende turvaliseks liikumiseks ja järelhoolduseks orbiidil. Aeg on tegutseda – enne kui kosmosest saab tagasipöördumatu ummik.

Lisa-infoks:

• Keskmine Starlinki satelliidi eluiga: 5–7 aastat
• SpaceX plaanib 2030. aastaks saavutada kuni 42 000 satelliidi võrgustiku
• NASA ja ESA arendavad koostöös “automatiseeritud liikluse juhtimise” süsteeme (ATM) kosmose jaoks