fixzone

Kõik oluline ühes kohas – uudised, mis puudutavad sind!

fixzone

Kõik oluline ühes kohas – uudised, mis puudutavad sind!

Põllumees, kes vahetas nisu päikesepaneelide vastu: „Varem teenisin hektarilt 100 eurot, nüüd 1900 eurot”

Põllumees  Energiamuutus ei piirdu roheliste linnade või tehnoloogiliselt arenenud piirkondadega – see muudab järjest enam ka Hispaania sügavmaa maastikku. Sellistes väikelinnades nagu Carmona Sevilla provintsis on traditsioonilised põllukultuurid aina enam otsas, sest nende kohale astuvad päikesepaneelid, mis toovad põllumajandustootjatele senisest mitmekordset tulu.

Kus kunagi kasvas nisu, päevalill või kõrvits, kerkivad nüüd ühtlase ritta päikesepaneelid – sümbolid uue ajaenergiaajastule. See muutus ei ole ainult visuaalne, vaid ka majanduslik ja sotsiaalne. Taastuvate energiaallikate kasv, mida on kiirendanud elektrihinna tõus ja ühiskonna suurenev huvi jätkusuutliku energia järele, on jõudnud ka kõige tagasihõljutumatesse piirkondadesse. 2023. aastaks oli Hispaanias üle 200 000 majapidamise, kus kodu katusel oli päikesepaneelid – kaks korda rohkem kui aasta varem. Kuid trend ei piirdu kodudega: üha rohkem põllumajandusettevõtjaid liitub päikeseenergia revolutsiooniga, sest selle taga on selge ja kiuslik tõuge – majanduslik kasumlikkus.

Päikeseenergia uus kuldaeg

Carmona on muutunud üheks päikeseenergia buumi epitsentrist. Linnapea sõnul on omavalitsus viimasel ajal alustanud 28 uue päikeseparki projekti, mis võivad kohalikule kogukonnale tuua miljoneid eurosid – nii riigieelarvesse kui ka põllumajandustootjate taskutesse. Rendile antud maa eest makstakse nüüd summasid, mida varem ei saanud isegi unes ette kujutada.

Üks neist, kes on otsustanud muutustega kaasa minna, on põllumees José Portillo. Ta andis rendile 15 hektarit maad, mis varem oli mõeldud nisu, kõrvitsa ja muude põllukultuuride kasvatamiseks. „Varem teenisin hektarilt umbes 100 eurot aastas – ja see oleneb saagist, ilmast, turgudest. Nüüd saan 1900 eurot hektari kohta aastas, kindlalt ja ilma riskita,” räägib ta. „Otsus ei olnud kerge. See on mu eluviis, mu pere ajalugu. Kuid see raha on mulle vajalik – reisimiseks, laste tuleviku tagamiseks, asjade ostmiseks, mida ma varem ei saanud endale lubada.”

Künnilt päikeseenergia alla: majanduslik vajadus või põllumajanduse surm?

Trend, kus põllumaad asendatakse päikeseparkidega, on Carmonas ja selle ümbruses juba märgatav. Linnas ja selle ümbruses on üle 92 000 hektari põllumaad, kuid arvatakse, et haritava maa pindala on viimase kümne aasta jooksul vähenenud 20–30%. Mõned elanikud näevad selles loomulikku arenemist, teised – ohtu kohalikule põllumajandusele ja toiduainetootmise iseseisvusele.

„Oli suur elevus, sest inimesed on alati oma maad harinud,” tunnistab kohalik elanik. „Aga nüüd tulevad ettevõtjad, maksavad head raha ja soovivad lihtsalt maa kasutada. Kes ei soovi seda ära kasutada?” Ta lisab siiski: „Kuid me ei tohiks unustada, et maa pole ainult raha – see on toidu, kultuuri ja ajaloo alus.”

Põllumees

Köögipuhasti päevad on loetud ja siin on selle asendaja: leiutis, mis muudab kõik

Traditsioon vs. tulevik: kas leidub tasakaalu?

Arutelu põllumajanduse ja taastuva energia vahel on sügav. Ühed kardavad, et Hispaania muutub toiduainete importriigiks, kui põllumaad jäävad üha enam päikeseenergia alla. Teised aga näevad võimalust: rohelise energia ekspordi kaudu saab riik mitte ainult vähendada süsinikuheitmeid, vaid ka tugevdada energiakaitset ja majandust.

Mõned projektid üritavad leida kompromissi – näiteks „agrofotovoltaiikas” süsteemid, kus päikesepaneelid on paigutatud nii, et nende all saab edasi kasvatada taimi. Sellised lahendused võivad tulevikus võimaldada mõlema – nii põllumajanduse kui ka taastuva energia – koos eksisteerimist.

Päikesepaneelid ei jää ainult katustele

Päikeseenergia pole enam ainult linnades või suurte ettevõtete privileeg. See on jõudnud külade, põlluteede ja põllumeeste elu. Ja kui arvestada majanduslikke kasusid, on selge: see muutus ei ole ajutine. See on osa sügavamast struktuurimuutusest, kus traditsiooniline põllumajandus kohtub rohelise tulevikuga.

José Portillo tunnistab: „Ma ei tea, kas ma olen ikka veel põllumees. Ma ei külvi enam, ma ei saagi korista. Kuid ma teen maaga midagi – ja see toob minu perele stabiilsust.” Tema lugu võib olla algus lõpule – või hoopis uuele algusele. Üht on selge: päikeseenergia on jõudnud maapiirkondadesse. Ja see jääb sinna kauaks.

Põllumees, kes vahetas nisu päikesepaneelide vastu: „Varem teenisin hektarilt 100 eurot, nüüd 1900 eurot”
Scroll to top